Kui asjad hakkavad üle pea kasvama ja enam ei adu, mis on millal oluline, siis minu puhul töötab see, kui minna paariks päevaks eemale. Et mitte niisama ringi hulkuda, otsustasin minna tutvuma Saaremaa pikemate matkaradadega. Kolme päevaga kolm rada, millest Koigi matkaraja ülevaade on valmis, teised kaks, Abula-Kalasma matkarada ja Harilaiu matkarada, ootavad oma järge.
Koigi matkarada
Koigi matkaraja leiad tegelikult Koigi õpperaja nime alt. Kogu 5,7 km pikkune rada on tähistatud ja infotahvlitega palistatud. Koigi raba on Saaremaa suurim raba ja suur osa rajast kulgeb mööda laudteed. Laudtee on lai, koguni lapsevankriga läbitav ja väga heas korras, lausa äsja vahetatud nii, et lauad pole jõudnud veel pleekidagi. Raba servas asub 10 m kõrgune vaatetorn. Minule kui suuremale rabahundile tundus raba väga tagasihoidlike mõõtmetega, aga see ei vähenda kuidagi matkaraja väärtust. Mõnus paaritunnine värske õhu laks!
Abula-Kalasma õpperada
Päevad on aprilli lõpus igati matkajasõbralikud, aga ööd nõuavad soojemaid lahendusi või head varustust. Minul oli sulemagamiskotiga veidi jahe ja esimese öö uni jäi üsna ahtakeseks. Aga rõõm imelisest liivarannast, merekohinast ja võimalusest ööbida oma armsas ripptelgis kaalus kõik üles. Paar rebast klähvis kuusikus ning musträstas alustas varavalges oma oodi.
Kui esimesel päeval olin Koigi raba üle vaadanud, siis teisel hommikul seadsin sammud loodesse, kus Panga panga põikega jõudsin Abula-Kalasma õpperaja äärde. See 11,2 km pikkune rada kulgeb pea-aegu pooles ulatuses kiviklibusel ja tuulisel mererannal Tagalahe ääres. Ülejäänud rajal tervitab sind rannamännik ja endisest kruusakarjäärist tekkinud loopealne. Just kiviklibu tõttu rada just kõige lihtsam ei ole, aga karta pole samuti midagi. Endise karjääri alal pidin aga telefonist rajakaardi välja otsima, sest mida polnud, oli suunaviit või selge viide, kuhu suunduda. See tekkinud loopealne oligi kogu raja kõige matkajat segadusse ajavam osa, kus lisaks eelkirjeldatud kohale ilmnes veel paar teelahet, kus võimalusi edasi astuda oli mitu, aga rajatähistust polnud kuskil näha ja vajasin kaardi abi. Lõpuks ringiga alguskohas tagasi olles, oli kehas mõnus mõõdukas rammestus ja põsed tuultest hõõgumas.
Teise päeva õhtuks plaanisin Undva panga põikega jõuda enam-vähem mõistlikuks ajaks Harilaiu matkaraja parklasse, aga Maps tagas selle, et sain oma sõiduautoga teha offroad tripi keset Tagamõisa poolsaart ja Mapsi soovitustest lähtuvalt istuks ma ilmselt veel tänagi keset kaunist Sarapiku järve jumalast mahajäetud kohas keset pori, kuuski ja kadakaid. Seega minu plaan lendas pauguga vastu taevast ja jõudsin oodatud sihtkohta üsna pimedas.
Harilaiu matkarada
Harilaiu matkaraja parkla näitas tsivilisatsiooni märke vaatamata sellele, et asub Eesti mõistes maailma otsas. Või ehk sellepärast just näitaski, sest inimestele meeldib mööda ääri liikuda. Igal juhul jagasin parklat üsna mitme matkahuvilisega.
Peale hommikusööki asusin teele. Harilaiu matkarada saab läbida nii 6 km kui ka 11 km rajana. Ma ei hakanud kuuesega oma jalgu vaevama ja võtsin ikka maksimumi. Pika raja äärde jäävad nii telkimiskoht, imeline rand kui ka Kiipsaare tuletorn. Harilaid on poolsaar, kus majakas on paigal, aga maa pani alt ajama – sõna otseses mõttes. 1933. aastal ehitati majakas keset poolsaart, mõlemalt poolt merest 100 meetrit. Avamere tormid on aga rannajoont muutmas iga tormiga kümneid meetreid ja nüüd on juhtnud see, et majakas on truult omal kohal, aga maa kadus jalge alt ning majakas seisab jalad vees.
Ka Kelba maasäärel tasub ära käia. See ei asu otseselt rajal, aga astu veidi rajalt kõrvale. Tegemist on kuni 3 m kivise rannavalliga, mida pidevalt täiendavad Läänemere lained. Maasäär avaneb otse avamerele ja lainte jõud kuhjab kive aina juurde. Nüüdseks ongi maasäär teiselt poolt poolsaarega kokku saanud ja tekitanud rahuliku veega siselahesopi, mida meeleldi kasutavad luiged oma elukohana.
Kolmas päev hakkas hilisesse pärastlõunasse veerema, kui ma rajalt tagasi jõudsin. Oli aeg võtta suund mandrile. Loodan, et kellelgi on mu kokkuvõtetest oma matkade planeerimisel kasu 🙂 Aitäh Saaremaa!
